Programm

Tütarlastekoor Ellerhein on 1951. aastal Heino Kaljuste asutatud koor, kus laulavad 14–19-aastased tüdrukud. Aastast 1989 oli koori peadirigent Tiia-Ester Loitme ning alates 2012. aastast Ingrid Kõrvits. Repertuaar ulatub klassikalisest tänapäevase koorimuusikani ning koostööd on tehtud paljude tunnustatud dirigentide ja kollektiividega. Koor on esinenud üle maailma ja pälvinud arvukalt auhindu. Viimased võidud saadi 2019. aastal Poolas, 2023. aastal Portugalis ja 2026. aastal USA’s. 2004. aastal võideti Grammy auhind koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Eesti Rahvusmeeskoori ja dirigent Paavo Järviga Sibeliuse kantaatide salvestise eest. Eesti Kooriühing on pärjanud tütarlastekoori Ellerhein aasta koori ja Eesti Naislauluselts aasta naiskoori tiitliga. Viimased salvestused on olnud CD-plaadid „Kadunud printsess” (2024), „Taevalaulud“ (2023), „Valguse laulud“ (2017), „Nüüd ep on ilus elada“ (2010) ja „Estonian Choral Music“ (2009). Tütarlastekoor Ellerhein on Tallinna Huvikeskuse Kullo kollektiiv ja tähistab sel hooajal oma 75. sünnipäeva.

Eesti sõjaväeorkester kannab edasi enam kui sajandipikkust Eesti sõjaväemuusika traditsiooni, mille alguseks peetakse 1918. aasta 24. novembrit. Orkestril on oluline roll nii riiklike ja sõjaväeliste tseremooniate kujundamisel kui ka Eesti puhkpillimuusika tutvustamisel ja edendamisel.
Tänapäeval tegutseb Eesti sõjaväeorkester Eesti sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi koosseisus. Kollektiivi esituses kohtuvad väärikas ajalugu, esinduslik kõlapilt ja mitmekesine kontserdirepertuaar. Sõjaväeorkestri kontsert pakub kuulajatele võimsa ja meeldejääva muusikaelamuse, mis ühendab traditsioonid, rahvusliku vaimu ning professionaalse puhkpillimuusika.

Sündmus on tasuta.

Esineb lasteaialastest moodustatud laulu- ja pilliansambel.

Sündmus on suunatud Rapla lasteaia Päkapikk perele.

Paula Linde on mänginud kromaatilist kannelt pea 13 aastat. Hetkel on ta omandamas magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kannelt mängib ta seistes, tõdedes, et kuni on noored jalad, tuleb seista, kuid ei varja, et tihti on määrava tähtsusega hoopis sobiva tooli leidmine. Linde repertuaari kuulub nii pärimusmuusikat, klassikalist muusikat kui popmuusikat ning lugude ilmestamiseks kaasab ta aeg-ajalt kandlelugudele juurde löökpille, mida ta mängib jalgadega.

Sündmusele sissepääs rongipiletiga.

Muusikapäeval astuvad kuulajate ette tunnustatud Eesti muusikud, viiuldaja Urmas Vulp ja pianist Marje Lohuaru. Mõlemad on pikaajalise lavakogemusega interpreedid ja hinnatud pedagoogid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Nende koostöös kohtuvad viiuli väljendusrikas kõla ja klaveri nüansirikas saatepartii. Kontsert pakub kauni ja sisuka kohtumise klassikalise muusikaga.

Sündmus on tasuta.

Klaveril Vladimir Ignatov.

Kavas Bach, Haydn, Schubert, Schumann, Mendelssohn.

Sündmus on tasuta.

Sündmus on suunatud Taebla kooli kooliperele.

Sündmus on suunatud Kadaka lasteaia perele.

Sündmus on suunatud lasteaia Päikäpp perele.

Paula Linde on mänginud kromaatilist kannelt pea 13 aastat. Hetkel on ta omandamas magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kannelt mängib ta seistes, tõdedes, et kuni on noored jalad, tuleb seista, kuid ei varja, et tihti on määrava tähtsusega hoopis sobiva tooli leidmine. Linde repertuaari kuulub nii pärimusmuusikat, klassikalist muusikat kui popmuusikat ning lugude ilmestamiseks kaasab ta aeg-ajalt kandlelugudele juurde löökpille, mida ta mängib jalgadega.

Sündmusele sissepääs rongipiletiga.

Paula Linde on mänginud kromaatilist kannelt pea 13 aastat. Hetkel on ta omandamas magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kannelt mängib ta seistes, tõdedes, et kuni on noored jalad, tuleb seista, kuid ei varja, et tihti on määrava tähtsusega hoopis sobiva tooli leidmine. Linde repertuaari kuulub nii pärimusmuusikat, klassikalist muusikat kui popmuusikat ning lugude ilmestamiseks kaasab ta aeg-ajalt kandlelugudele juurde löökpille, mida ta mängib jalgadega.

Sündmusele sissepääs rongipiletiga.

Trammikontserdi annab Ulmenthal – selle omamoodi hüpnootilise popmuusika projekti laulud on kirjutanud ja kannab ette laulja-produtsent Eeva Trei.

Sündmus on tasuta.

Muusikapäevale pühendatud kaunil kontserdil astuvad üles Viimsi Muusikakooli õpilased.

Kontserdile sissepääs tasuta.

Kui sa juba kõndida oskad ja oled kuni seitsmeaastane, siis on just väikelaste laulu- ja mänguring sinu jaoks! Siin saame koos laulda, salme lugeda, esimesi tantse tantsida ja uudistada, mis toimub rahvakalendri tähtpäevadel. Meil on lõbusaid laulumänge ja saame ka pillidega tutvust teha.

Meie laulu- ja mänguringi juhendab sõbralik Kreete Viira, kes on pärimuskultuuriga tuttav juba lapsepõlvest. Ta jagab rõõmuga oma armastust muusika ja laulude vastu nii suurte kui ka väikeste kuulajatega. Kreete on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule eriala (MA), kultuurikorralduse eriala (MA) ning koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala (BA).

Tunni kestus 35–45 minutit.

Piletid hinnaga 8€ saadaval Piletikeskuses.

Saksofonist Villu Veski ja akordionist Tiit Kalluste kutsuvad kuulaja muusikalisele rännakule, kus kohtuvad põhjamaine helimaastik, džässilik improvisatsioon ja rahvamuusika ürgne ilu. Alates 1997. aastast koos musitseerinud duo loomingus peegelduvad meretuul, saarte loodus ning Põhjamaade legendid ja pärimus.

Sündmus on tasuta.

Paula Linde on mänginud kromaatilist kannelt pea 13 aastat. Hetkel on ta omandamas magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kannelt mängib ta seistes, tõdedes, et kuni on noored jalad, tuleb seista, kuid ei varja, et tihti on määrava tähtsusega hoopis sobiva tooli leidmine. Linde repertuaari kuulub nii pärimusmuusikat, klassikalist muusikat kui popmuusikat ning lugude ilmestamiseks kaasab ta aeg-ajalt kandlelugudele juurde löökpille, mida ta mängib jalgadega.

Sündmusele sissepääs rongipiletiga.

Esinevad Rapla Muusikakooli õpilased koos õpetajatega.

Sündmus on tasuta.

Karmoškakamraadid on muusikaline seltskond, kes on selle pilliga kokkukõlamist õppinud pea viis aastat. Koos leiame pilli seest üles mõned traditsioonilised tantsuklubi lood meie repertuaar ulatub “Kodukese” laulust ABBA-ni, sekka ka Soome-ugri rahvaste muusikat. Ilmselt 80 pillimeest üle Eesti oleks suurim koosseis, mida lavale panna. Aga lavale jõudmise eesmärk ei ole eesmärk omaette. Mängurõõm on oluline ja peamine on, et õpime lugusid kuulmise järgi, nii nagu pärimuse puhul ikka: meistrilt õpipoisile. Meie noorim kamraad on täna juba 12aastane ja vanim üle 75aastane. Jagame pillimängurõõmu ja õpime koos pärimustantse.

Piret Aus, grupi eestvedaja Viljandist, hakkas August Pulsti Õpistus karmoškakursusi andma 2018. aastal. 2020. aastal oli pillimängijaid juba nii palju, et koguneti gruppi ja hakati astuma üles erinevatel lavadel üle kogu Eesti. Tänaseks on tema käe all õppinud ligi 100 huvilist ja karmoškakamraade on nii Viljandist, Läänemaalt, Setomaalt, Pärnumaalt, Harjumaalt kui ka Kihnust ja Saaremaalt. Koos käiakse ja õpitakse nii alg- kui jätkukursustel Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Tänaseks on pillimängu positiivsust jagatud üle Eesti ning ka Soomes. Viljandi sõpruslinnas Porvoos on Karmoškakamraadid osalenud linnade 60aastase sõpruse tähtpidustustel.

Teledebüüt toimus 20. veebruaril 2022 “Hommik Anuga” saates, pärast mida kasvas hüppeliselt karmoškaviirusesse nakatanute arv Eestis. 2025nda aasta laulu- ja tantsupeo raames toimunud rahvamuusikapeol kõlas Piret Ausi autorilugu “Anniaru reinlender” üle-eestilise karmoškade suurima orkestri esituses. Piret Aus ja Karmoškakamraadid pälvisid 2024ndal aastal Viljandimaa rahvakultuuriauhinna.

Piret nimetati 2024 aasta “Aasta Rahvamuusikuks” ja Karmoškakamraadid olid nomineeritud “Aasta kollektiivi” kategoorias. Auhinda annab välja Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selts.

Sündmus ei ole avalik.

Mari Poll, Henry-David Varema ja Mihkel Poll on rahvusvahelise haardega interpreedid ning hinnatud õppejõud, triona on nad tegutsenud 2013. aastast alates ja selle aja jooksul esinenud nii Euroopas kui ka väljaspool. Ansambli repertuaar hõlmab laia valikut muusikat Mozartist, Beethovenist ja Brahmsist kuni nüüdisheliloojate teosteni. Erilisel kohal on trio repertuaaris eesti helikunst, sh klassikute nagu Artur Lemba ja Heino Elleri teosed, aga ka meie kaasaegsete – Erkki-Sven Tüüri, Arvo Pärdi ning Tõnu Kõrvitsa looming. 2021. aasta sügisel ilmus Triol Poll-Varema-Poll eesti heliloojate klaveritriodest ka album, mille andis välja Poola plaadifirma DUX. Albumile on salvestatud Heino Elleri, Arvo Pärdi, Artur Lemba ja Riho Esko Maimetsa muusika ning selle esitluskontserdid toimusid muuhulgas Berliini Konzerthausis ja Hamburgi Elbphilharmonie’s. 2023. aastal pälvis trio Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia laiahaardelise ja rahvusvahelise kammermuusika-aasta eest.

Sündmus on tasuta.

Rahvusvaheline muusikapäev Viru Keskuses
Esinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengid. Päeva juhib Erik Hermaküla.
Kontserdid igal täistunnil ajavahemikus 12.00–20.30, kestusega umbes 30 minutit

Sündmus on tasuta.

Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe muusikal Astrid Lindgreni samanimelise lasteraamatu ainetel

Andres Dvinjaninovi dramatiseering
Laulutekstid: Enn Vetemaa ja Neeme Kuningas
Esietendus Rahvusooper Estonias 5. märtsil 2011

Soovituslik vanus: 5+
Kestus: 2 h 10 min, üks vaheaeg
Etendus on eesti keeles ja ilma subtiitriteta.
NB! Lavastuses kasutatakse pürotehnikat (püstolipauk, sähviv valgus vmt).

Kas on kedagi teist nii eriskummalist, lahedat ja tähelepanuväärset kui Pipi? Raske oleks leida talle võrdset, sest Pipi on Pipi – eri värvi sukkade, erepunaste patside ja tedretähnidega tüdruk on nii vapper ja tugev, et võib hobuse üles tõsta. Elutarkust ja südamesoojust jagub tal kõigile. Ja mis peamine – temaga ei hakka iialgi igav! Lavastaja Andres Dvinjaninov toob vaatajateni Astrid Lindgreni armastatud lasteraamatu vahvad tegelased, kellega koos võib leida mitte ainult Spungi, vaid midagi palju enamat… ehk Pipi meis enestes?

Lavastuses teevad kaasa Eesti Tantsuagentuuri tantsijad: Diana Seljuškin, Railis Korjuhin, Reti Ann Niimann, Aune Tenslind, Karita Särekannu, Marko Reitalu, Martin Reitalu, Aleks Mathias Viidik, Eliis Nigola, Mona Lene Maanurm, Annabel Mürk, Mia Mõisnik, Romi Leen Niimann, Lisette Arminaits, Mona Viilup, Helerin Vaik, Krete Karolin Kõrvek, Aleks Mathias Viidik ja Reti Ann Niimann.

Piletid hinnaga 25€-59€ saadaval siit.

Esinevad Valeria Ergardt (sopran), Stanislav Šeljahhovski (bass), Vladimir Ignatov (klaver).

Sündmus on tasuta.

Meie laulu- ja mänguringi juhendab sõbralik Kreete Viira, kes on pärimuskultuuriga tuttav juba lapsepõlvest. Ta jagab rõõmuga oma armastust muusika ja laulude vastu nii suurte kui ka väikeste kuulajatega. Kreete on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule eriala (MA), kultuurikorralduse eriala (MA) ning koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala (BA).

Tunni kestus 35–45 minutit.

Piletid hinnaga 8€ saadaval Piletikeskuses.

Karmoškakamraadid on muusikaline seltskond, kes on selle pilliga kokkukõlamist õppinud pea viis aastat. Koos leiame pilli seest üles mõned traditsioonilised tantsuklubi lood meie repertuaar ulatub “Kodukese” laulust ABBA-ni, sekka ka Soome-ugri rahvaste muusikat. Ilmselt 80 pillimeest üle Eesti oleks suurim koosseis, mida lavale panna. Aga lavale jõudmise eesmärk ei ole eesmärk omaette. Mängurõõm on oluline ja peamine on, et õpime lugusid kuulmise järgi, nii nagu pärimuse puhul ikka: meistrilt õpipoisile. Meie noorim kamraad on täna juba 12aastane ja vanim üle 75aastane. Jagame pillimängurõõmu ja õpime koos pärimustantse.

Piret Aus, grupi eestvedaja Viljandist, hakkas August Pulsti Õpistus karmoškakursusi andma 2018. aastal. 2020. aastal oli pillimängijaid juba nii palju, et koguneti gruppi ja hakati astuma üles erinevatel lavadel üle kogu Eesti. Tänaseks on tema käe all õppinud ligi 100 huvilist ja karmoškakamraade on nii Viljandist, Läänemaalt, Setomaalt, Pärnumaalt, Harjumaalt kui ka Kihnust ja Saaremaalt. Koos käiakse ja õpitakse nii alg- kui jätkukursustel Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Tänaseks on pillimängu positiivsust jagatud üle Eesti ning ka Soomes. Viljandi sõpruslinnas Porvoos on Karmoškakamraadid osalenud linnade 60aastase sõpruse tähtpidustustel.

Teledebüüt toimus 20. veebruaril 2022 “Hommik Anuga” saates, pärast mida kasvas hüppeliselt karmoškaviirusesse nakatanute arv Eestis. 2025nda aasta laulu- ja tantsupeo raames toimunud rahvamuusikapeol kõlas Piret Ausi autorilugu “Anniaru reinlender” üle-eestilise karmoškade suurima orkestri esituses. Piret Aus ja Karmoškakamraadid pälvisid 2024ndal aastal Viljandimaa rahvakultuuriauhinna.

Piret nimetati 2024 aasta “Aasta Rahvamuusikuks” ja Karmoškakamraadid olid nomineeritud “Aasta kollektiivi” kategoorias. Auhinda annab välja Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selts.

Sündmus ei ole avalik.

Loksa kandi muusikasõbrad on oodatud rahvusvahelisel muusikapäeval osalema Loksa laulu kirjutamise töötoas (1. oktoobril kell 13.00-15.00) . Uus laul sünnib osalejate ühisloominguna muusikaprodutsent Vahur Valgmaa eestvedamisel.

Loksal on aegade jooksul kirjutatud mitmeid sellele linnale pühendatud laule. Aga igal ajal on oma lemmiklood ning tundub, et praegu on õige aeg luua üks uus laul – selline, mis kajastab kohalike inimeste meeleolusid ja tundeid aastal 2026.

Kõik, kes soovivad kaasa lüüa laulu meloodia, rütmi ja sõnade loomisel, on oodatud töötoas kaasa lööma. Muusikaline kogemus ei ole seejuures kõige olulisem, eelkõige on vaja pealehakkamist ja soovi midagi koos luua.

Laulu esmaettekanne toimub sama päeva,  1. oktoobri õhtul kell 17 algaval muusikapäevale pühendatud kontserdil Loksa Kultuurikeskuse saalis. Vastvalminud laulu esitavad Loksa solistid, teiste seas ka Loksa Gümnaasiumi direktor Argo Aug, ning muusikakooli pillimehed. Saatemuusika eest vastutavad muusikaprodutsent Vahur Valgmaa ja Loksa Muusikakooli direktor Lauri Metus. Kontserdil kõlab  mitmeid teisigi Loksale ja merele pühendatud laule.  Aga loodetavasti saab just  värskelt sündinud uuest laulust kontserdi kõige oodatum muusikapala.

Vahur Valgmaa on helilooja, muusikaprodutsent ja DJ, kes on Eesti muusikamaastikul tegutsenud ligi 20 aastat. Ta on oma loominguga korduvalt osalenud Eesti Laulu konkursil ning 2015. aastal saavutas tema kirjutatud laul „Superlove“ Elisa Kolgi esituses kolmanda koha. Vahur on ka tüdrukuteansambli Nexus asutaja ja paljude selle trio laulude autor. Vahuri jaoks on laulude kirjutamine ja muusika tegemine eelkõige suur rõõm. Ta usub, et hea seltskonnaga võib ühe hea laulu valmis saada isegi paari tunniga.
Rahvusvahelisel muusikapäeval soovib Vahur sellise väljakutse teoks teha koos Loksa kandi muusikasõpradega. Tule ja anna oma panus ning kirjutame ühiselt uue Loksa laulu!

Lauri Metus on saksofonimängija, puhkpilliõpetaja, dirigent, laulja ja Loksa Muusikakooli direktor. Muusika on olnud tema igapäevaelu oluline osa aastakümneid ning pedagoogina on ta muusikuteele suunanud väga palju noori inimesi. Lauri tegutseb aktiivselt  mitmes puhkpillikollektiivis, ta on Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri liige, Harjumaa Noorte Puhkpilliorkestri dirigent ning Kuusalu Pasunakoori orkestrant ja laulusolist. Loksa Muusikakooli direktori ja puhkpilliõpetajana on Lauri töötanud juba 31 aastat ning tema panus Loksa muusikaellu on tänuväärselt suur.

Sündmus on tasuta

VHK keelpilliorkester on 26-liikmeline Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakooli õpilastest koosnev orkester, mis loodi 1996. aastal. Orkestris musitseerivad noored vanuses 14–20 ning repertuaar koosneb pea ainult eesti muusikast alates Rudolf Tobiasest, Cyrillus Kreegist ja Mart Saarest kuni Tõnu Kõrvitsa, Arvo Pärdi ja Erkki-Sven Tüürini. VHK keelpilliorkestril on hooajas umbkaudu 40 ülesastumist ning seda üle Eesti. Orkester on koostööd teinud mitmete inspireerivate muusikutega eri žanreist, viimase aasta jooksul näiteks Ain Angeri, Theodor Sinki, Hans Christian Aaviku, Maria Listra, Harry Traksmanni, Robert Traksmanni ja Marrit Gerretz-Traksmanni, Eesti Rahvusmeeskoori, Estonian Voicese, Kadri Voorandi, Liisi Koiksoni, Mari Jürjensi, Karmen Rõivassepa, Vaiko Epliku, Priit Võigemasti jt-ga.

Sündmus on tasuta.

Viiuldaja Linda-Anette Verte on omandanud bakalaureusekraadi Sibeliuse Akadeemias Mari Tampere-Bezrodny viiuliklassis ja jätkab samas kõrgkoolis magistriõpinguid prof. Réka Szilvay viiuliklassis. Ta on end täiendanud vahetusõpilasena Lõuna-California Ülikoolis (Thornton School of Music) Los Angeleses prof. Pamela Franki viiuliklassis ja arvukates meistriklassides. Viiuliõpinguid alustas ta Tiiu Peäske juures ning jätkas oma õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis, kus tema õpetajateks olid Ivi Tivik ja Mari Tampere-Bezrodny.

Solistina ja erinevates kammerkoosseisudes on Linda esinenud Venemaal, Taanis, Rootsis, Soomes, Ameerika Ühendriikides, Saksamaal ja Ukrainas. Ta on solistina esinenud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkestri, Sibeliuse Akadeemia Sümfooniaorkestri, Haapsalu Kammerorkestri, Uue Tänava Orkestri, VHK keelpilliorkestri ja Kiievi Solistide ees ning teinud koostööd dirigentidega nagu Paul Mägi, Jüri Alperten, Mikk Murdvee, Kaspar Mänd, Atso Almila, Rasmus Puur, Erki Pehk, Arvo Volmer. Aastal 2020 oli ta koos dirigent Kaspar Männi ja Pärnu Linnaorkestriga Rasmus Puuri Viiulikontserdi esiettekandja.

Hooajal 2015/2016 mängis Linda praktikandina Kanada Rahvusliku Kunstide Keskuse (National Arts Center) orkestris. Olles aastatel 2016–2019 töötanud Vanemuise Sümfooniaorkestri kontsertmeistrina, pühendub ta käesoleval ajal peamiselt soolo- ja kammermuusika esinemistele. 2017. aastal ilmus Linda luuleraamat/CD, kus kõlavad teosed sooloviiulile ning muusika vahele loeb Linda poolt kirjutatud luuletusi Harriet Toompere.

Sündmus on tasuta.

Rahvusvaheline muusikapäev Viru Keskuses
Esinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengid. Päeva juhib Erik Hermaküla.
Kontserdid igal täistunnil ajavahemikus 12.00–20.30, kestusega umbes 30 minutit.

Paula Linde on mänginud kromaatilist kannelt pea 13 aastat. Hetkel on ta omandamas magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kannelt mängib ta seistes, tõdedes, et kuni on noored jalad, tuleb seista, kuid ei varja, et tihti on määrava tähtsusega hoopis sobiva tooli leidmine. Linde repertuaari kuulub nii pärimusmuusikat, klassikalist muusikat kui popmuusikat ning lugude ilmestamiseks kaasab ta aeg-ajalt kandlelugudele juurde löökpille, mida ta mängib jalgadega.

Sündmus on tasuta.

Kavas:
Tubin. „Sümfoniett eesti motiividel“
Tubin. Sümfoonia nr 5 h-moll (I osa)

Kontsert toimub programmi UNESCO muusikalinn Tallinn raames

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

Vaheajata kontsert kestusega u 1 tund.

Piletid hinnaga 15€ saadaval siin.

Esinevad noored pianistid ja muusikastuudio kasvandikud Rene Kazarjan, Lyudmila Hovsepyan, Mikael Valiev, Anna Jõeleht.

Sündmus on tasuta.

Klaveril Vladimir Ignatov

Kavas Bach, Haydn, Schubert, Schumann, Mendelssohn.

Sündmus on tasuta.

Karmoškakamraadid on muusikaline seltskond, kes on selle pilliga kokkukõlamist õppinud pea viis aastat. Koos leiame pilli seest üles mõned traditsioonilised tantsuklubi lood meie repertuaar ulatub “Kodukese” laulust ABBA-ni, sekka ka Soome-ugri rahvaste muusikat. Ilmselt 80 pillimeest üle Eesti oleks suurim koosseis, mida lavale panna. Aga lavale jõudmise eesmärk ei ole eesmärk omaette. Mängurõõm on oluline ja peamine on, et õpime lugusid kuulmise järgi, nii nagu pärimuse puhul ikka: meistrilt õpipoisile. Meie noorim kamraad on täna juba 12aastane ja vanim üle 75aastane. Jagame pillimängurõõmu ja õpime koos pärimustantse.

Piret Aus, grupi eestvedaja Viljandist, hakkas August Pulsti Õpistus karmoškakursusi andma 2018. aastal. 2020. aastal oli pillimängijaid juba nii palju, et koguneti gruppi ja hakati astuma üles erinevatel lavadel üle kogu Eesti. Tänaseks on tema käe all õppinud ligi 100 huvilist ja karmoškakamraade on nii Viljandist, Läänemaalt, Setomaalt, Pärnumaalt, Harjumaalt kui ka Kihnust ja Saaremaalt. Koos käiakse ja õpitakse nii alg- kui jätkukursustel Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Tänaseks on pillimängu positiivsust jagatud üle Eesti ning ka Soomes. Viljandi sõpruslinnas Porvoos on Karmoškakamraadid osalenud linnade 60aastase sõpruse tähtpidustustel. 

Teledebüüt toimus 20. veebruaril 2022 “Hommik Anuga” saates, pärast mida kasvas hüppeliselt karmoškaviirusesse nakatanute arv Eestis. 2025nda aasta laulu- ja tantsupeo raames toimunud rahvamuusikapeol kõlas Piret Ausi autorilugu “Anniaru reinlender” üle-eestilise karmoškade suurima orkestri esituses. Piret Aus ja Karmoškakamraadid pälvisid 2024ndal aastal Viljandimaa rahvakultuuriauhinna. 

Piret nimetati 2024 aasta “Aasta Rahvamuusikuks” ja Karmoškakamraadid olid nomineeritud “Aasta kollektiivi” kategoorias. Auhinda annab välja Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selts. 

Sündmus on tasuta.

Rahvusvaheline muusikapäev Viru Keskuses
Esinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengid . Päeva juhib Erik Hermaküla.
Kontserdid igal täistunnil ajavahemikus 12.00–20.30, kestusega umbes 30 minutit.

Madli Ainsalu on EMTA interpretatsioonipedagoogika magistrant, lauluõpetaja ja muusik. Ta tegutseb laulja ja heliloojana ansamblites Nord Lights ja Trio Singlecrew, lisaks on ta loonud muusikat filmidele ning tegelenud erinevate muusikažanrite ja koosseisudega. Tema muusikalist tegevust iseloomustab mitmekülgsus, uudishimu ja soov otsida erinevaid viise muusikaliseks eneseväljenduseks. 

Berit Hallik on EMTA interpretatsioonipedagoogika magistrant. Igapäevaselt töötab ta lauluõpetajana ning interpreedina võib teda kuulda nii Philly Joe’s erinevates koosseisudes funk-soul-jazz’i esitamas kui ka vokaalansambli või duona. 

Rahvusvahelise muusikapäeva puhul saab Viru Keskuses kuulda noorte muusikute värsket energiat! Laval astuvad üles EMTA muusikapedagoogika eriala rütmimuusika suuna üliõpilased, kelle esituses kõlab valik lugusid džässi-, popi- ja levimuusika radadelt.

Sündmus on tasuta.

Lauri Väinmaa on kõrgelt hinnatud nii pianisti, pedagoogi kui ka muusikaelu korraldajana. Tema repertuaari kuuluvad teosed barokist nüüdismuusikani. Selle keskmes on peaaegu kogu Beethoveni klaverilooming. Ta on esitanud kontserditsüklitena helilooja 32 sonaati ja 5 klaverikontserti. Väinmaa on silmapaistev kaasaegse muusika esitaja. Tema repertuaaris on kogu Uue Viini koolkonna, Alfred Schnittke ning Arvo Pärdi klaverilooming. Ta on Ligeti etüüdide ja Boulezi teise klaverisonaadi esmaesitaja Eestis ning eesti heliloojate Eino Tambergi, Jaan Räätsa, Toivo Tulevi, Urmas Sisaski, Peeter Vähi, Mari Vihmandi ja Ülo Kriguli teoste esmaesitaja. Lauri Väinmaa on plaadistanud 4 CD-d firmale Warner Brothers, millel kõlavad Tubina, Sumera ja Lemba klaverikontserdid koostöös ERSO-ga ning eesti heliloojate looming sooloklaverile. Ta on salvestanud nii sooloteoseid kui ka kammermuusikat ka teistele firmadele ning mitmetele raadiojaamadele, mille hulgas võiks esile tõsta Pärdi kogutud klaveriteoste salvestust BBC-le. Lauri Väinmaa on esinenud Suurbritannias, Jaapanis, Hiinas, Saksamaal, Hollandis, Rootsis, Soomes ja mujal. Ta on teinud koostööd Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Hollandi, Läti ja Soome Raadio Sümfooniaorkestri ja teiste orkestritega. Koostööpartnerite hulgas on dirigendid Eri Klas, Arvo Volmer, Andrei Boreiko, Nikolai Aleksejev. Alates 2001. aastast mängib Lauri Väinmaa klaveriduos koos Piret Väinmaaga.

Lauri Väinmaa õpetab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning annab pidevalt meistrikursusi erinevates maades. Aastatel 2001–2010 oli ta paralleelselt klaveriosakonna juhataja Tampere Ammattikorkeakoulus Soomes. Ta on rahvusvahelise festivali KLAVER asutaja ja kunstiline juht aastatel 1998–2016. Lauri Väinmaa on lõpetanud Moskva Riikliku Konservatooriumi Mihhail Pletnjovi ja Lev Vlassenko klaveriklassis ning õppinud Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias Christopher Eltoni ning Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Bruno Luki juhendamisel. Ta on III Eesti pianistide konkursi ja Minski rahvusvahelise pianistide konkursi võitja. Ta on võitnud eripreemiad Šoti rahvusvahelisel konkursil ja William Kapelli nimelisel rahvusvahelisel konkursil USA-s.

Sündmus on tasuta.

01.10 muusikapäeval esinevad Põhja-Eesti Pimedate Ühingu maja saalis, aadressil Tondi 8a algusega 14.00 pealmiselt nägemispuudega inimesed. Külla tulevad noored muusikud Paul Art Kahar, Martin Suburg, Gustav Paul Supe, Sebastian Ainsoo, Toivo Sõmer, Marge Loik.

Kõlab ka klassikalist muusikat, mida mängib Sofia-Rosalie Lokk klaveril, akordionil vahvaid laule esitab Ivar Kalaus, ilusat laulu on võimalik kuulata Põhja- Eesti Pimedate Ühingu ansambli PÜÜ esituses Kaia Kattai juhatusel. Meeleolukaid laulu ja muusikapalasid klaveril ja saksofonil esitavad Daniel Vensel ja Paul Art Kahar.

Sündmus on tasuta.

Sündmus on tasuta.

Karmoškakamraadid on muusikaline seltskond, kes on selle pilliga kokkukõlamist õppinud pea viis aastat. Koos leiame pilli seest üles mõned traditsioonilised tantsuklubi lood meie repertuaar ulatub “Kodukese” laulust ABBA-ni, sekka ka Soome-ugri rahvaste muusikat. Ilmselt 80 pillimeest üle Eesti oleks suurim koosseis, mida lavale panna. Aga lavale jõudmise eesmärk ei ole eesmärk omaette. Mängurõõm on oluline ja peamine on, et õpime lugusid kuulmise järgi, nii nagu pärimuse puhul ikka: meistrilt õpipoisile. Meie noorim kamraad on täna juba 12aastane ja vanim üle 75aastane. Jagame pillimängurõõmu ja õpime koos pärimustantse.

Piret Aus, grupi eestvedaja Viljandist, hakkas August Pulsti Õpistus karmoškakursusi andma 2018. aastal. 2020. aastal oli pillimängijaid juba nii palju, et koguneti gruppi ja hakati astuma üles erinevatel lavadel üle kogu Eesti. Tänaseks on tema käe all õppinud ligi 100 huvilist ja karmoškakamraade on nii Viljandist, Läänemaalt, Setomaalt, Pärnumaalt, Harjumaalt kui ka Kihnust ja Saaremaalt. Koos käiakse ja õpitakse nii alg- kui jätkukursustel Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Tänaseks on pillimängu positiivsust jagatud üle Eesti ning ka Soomes. Viljandi sõpruslinnas Porvoos on Karmoškakamraadid osalenud linnade 60aastase sõpruse tähtpidustustel.

Teledebüüt toimus 20. veebruaril 2022 “Hommik Anuga” saates, pärast mida kasvas hüppeliselt karmoškaviirusesse nakatanute arv Eestis. 2025nda aasta laulu- ja tantsupeo raames toimunud rahvamuusikapeol kõlas Piret Ausi autorilugu “Anniaru reinlender” üle-eestilise karmoškade suurima orkestri esituses. Piret Aus ja Karmoškakamraadid pälvisid 2024ndal aastal Viljandimaa rahvakultuuriauhinna.

Piret nimetati 2024 aasta “Aasta Rahvamuusikuks” ja Karmoškakamraadid olid nomineeritud “Aasta kollektiivi” kategoorias. Auhinda annab välja Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selts.

Sündmus on tasuta.

Metsatuka Muusikud on Pärnust pärit rahvalik muusikakollektiiv ja ansambel, mis kuulub Vana-Pärnu Kultuuriseltsi alla. Ansambel esineb nelja liikmega kohalikel üritustel, pidudel, kontsertidel ja tähtpäevadel (näiteks Pärnu päeval ja jaanituledel). Ansamblit on juhendab Sulev Saarna.

Karmoškasemudes mängivad püsivalt 12 pillimeest. Tuumiku moodustavad Mait Lehtsalu, Kalju Laane ja Aago Heinart Allikvee, kes on Karmoškasemudes ansambli loomise algusest saadik. Kunagine bussijuht Kalju Laane ühines oma Šuiskis valmistatud karmoška ehk vene lõõtspilliga kümme aastat tagasi, nüüd uus ja võimsam pill. Omaaegne metallitööstuse juhataja Mait Lehtsalu liitus samuti kümne aasta eest ja on asunud semusid juhendama. Karmoškasemud esitavad   peamiselt kodukandi helilooja Jakob Kaunissaare laule. Margus Käämer ilmestab oma lauluga lustilisi lugusid.

Piletid hinnaga kohal 3€.

Rahvusvahelise muusikapäeva raames astuvad publiku ette Kuressaare Muusikakooli Ave Opi viiuliklassi õpilased. Kontserdil esinevad erinevas vanuses ja tasemel noored muusikud – lavale jõuavad nii esimesi samme tegevad viiuldajad kui ka juba kogenumad mängijad, kelle seas on ka vabariiklikel konkurssidel tunnustust pälvinud õpilasi.

Kontsert pakub võimaluse kuulda noorte muusikute arengut, pühendumust ja armastust muusika vastu. Esinejad tunnevad rõõmu koos musitseerimisest ning soovivad seda rõõmu jagada ka kuulajatega. Ootame kõiki osa saama südamlikust ja inspireerivast muusikaelamusest.

Kontserdile sissepääs tasuta.

Esinevad Maria Melaha (sopran), Wenzhuo Zhao (klaver).

Sündmus on tasuta.

Rahvusvaheline muusikapäev Viru Keskuses
Esinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengid. Päeva juhib Erik Hermaküla.
Kontserdid igal täistunnil ajavahemikus 12.00–20.30, kestusega umbes 30 minutit.

Esineb saksofoniansambel koosseisus Ganmin Xie, Miguel Péres Revert, Elisabeth Pae, Anete Jäetma, Pablo Fragoso Marrero, Caterina Mollà Carcía, Nikita Masjukov, Virgo Veldi.

Saksofoniansambel pole tegelikult ansambel, see koosneb hoopis kahest unikaalse nimega kvartetist – saksofonikvartet 1 ja saksofonikvartet 2. Ansamblisse kuuluvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saksofoniüliõpilased ning nende õppejõud Virgo Veldi, kellel on varuks nii mõnigi üllatus. Ansambli esituses saab kuulda elurõõmsat ja kaasahaarava repertuaar, mis paneb igal poekülastajal jala tatsuma.

Sündmus on tasuta.

Avasõnad Kultuuriminister Heidy Purgalt.

“Heliteadlikkus – teadvustatud ja teadvustamata helid meie ümber?”
Dali Kask ja Ikevald Rannap

“Kuidas kujundada töökeskkonda, mis toetab keskendumist ja heaolu?”
Liis Reisner (Wise)

“Elukeskkond: vaikus, müra ja heli”
Veronika Valk (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium)

“Kuidas kõlab Lastehaigla? Uue helikeskkonna mõju patsiendikogemusele ja ravimeeskonnale”
Liina Harjus-Soostar (Tallinna Lastehaigla)

“Looduse hääl Kurros. Loodushäälte salvestamistest teadlikult kujundatud helikeskkonnani”
Kulla Krooon (Kurro Spa)

1. oktoobril kell 15.30-18.00 EBSi aulas
Kohtade arv piiratud.

Sündmus on eelregistreerimisega, registreeru siin.

Sündmus on suunatud Väike-Maarja hooldekodu Maarjamaja elanikele.

Kavas Jacques Ibert, Melanie Bonis, Hendrik Andriessen, René de Boisdeffre jt.

Sündmus on tasuta.

Tütarlastekoor Ellerhein kutsub muusikapäeval kuulajad endale koju külla! Kontsert-piknikud on meil juba aastatepikkune traditsioon meie maakodus Karepal, kuid linnas pole me seda varem teinud! See on tore hubane kokkusaamine, kus saab nautida muusikat ning hiljem Ellerheina perega koos mõnusalt aega veeta, einestada ja muljetada. Kontserdi sissepääs on tasuta, kuid palume publikul tuua piknikulauale head-paremat!

Tütarlastekoor Ellerhein on 1951. aastal Heino Kaljuste asutatud koor, kus laulavad 14–19-aastased tüdrukud. Aastast 1989 oli koori peadirigent Tiia-Ester Loitme ning alates 2012. aastast Ingrid Kõrvits. Repertuaar ulatub klassikalisest tänapäevase koorimuusikani ning koostööd on tehtud paljude tunnustatud dirigentide ja kollektiividega. Koor on esinenud üle maailma ja pälvinud arvukalt auhindu. Viimased võidud saadi 2019. aastal Poolas, 2023. aastal Portugalis ja 2026. aastal USA’s. 2004. aastal võideti Grammy auhind koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Eesti Rahvusmeeskoori ja dirigent Paavo Järviga Sibeliuse kantaatide salvestise eest. Eesti Kooriühing on pärjanud tütarlastekoori Ellerhein aasta koori ja Eesti Naislauluselts aasta naiskoori tiitliga. Viimased salvestused on olnud CD-plaadid „Kadunud printsess” (2024), „Taevalaulud“ (2023), „Valguse laulud“ (2017), „Nüüd ep on ilus elada“ (2010) ja „Estonian Choral Music“ (2009). Tütarlastekoor Ellerhein on Tallinna Huvikeskuse Kullo kollektiiv ja tähistab sel hooajal oma 75. sünnipäeva.Sissepääs tasuta, palume kõigil tuua midagi ühisele pidulauale.

Muusikapäevaks on sügis värvinud looduse oma kirkamatesse kollastesse, punastesse ja kuldsetesse toonidesse. Sel puhul esitab Tallinna Raekoor linna südames Tallinna Strateegiakeskuse avatud aatriumis pooletunnise valiku eesti koorimuusikast.

2017. aastal loodud Tallinna Raekoor tegutseb alates 2022. aastast naiskoorina. Koori koosseisu kuuluvad Tallinna linna töötajad – ametnikud, õpetajad ja teised muusikaarmastajad. Üheskoos on osaletud laulupäevadel ning laulupidudel, antud iseseisvaid kontserte ning esinetud ka koos teiste Eesti kooridega.

Koori juhatab Kersti Seitam ja klaveril saadab Aime Pärisalu.

Kontsert on tasuta.

Esinevad Nataliia Kolyasnikova (flööt), Vladimir Ignatov (klaver).

Sündmus on tasuta.

Tallinna Ülikooli Muusikapäeva kontserdil saavad kõlama laulud Reti Noorhani albumilt “Ma kõnnin igal pool”.Vox Nova tervitab kuulajaid oma lugudega. Kontserdiks valmivad ka seaded kahe koosluse ühiseks musitseerimiseks.

Reti Noorhani on noor muusik ja laulukirjutaja, kelle loodud autorilaulud käsitlevad teemasid nagu inimeseks olemine, suureks kasvamine, elu olemus, tõde, kodu, ilu, noorus ja palju muud. Oma õpinguid alustas ta Viljandi Muusikakoolis õppides klaverit ja heliloomingut ning gümnaasiumis käis ta VHK teatrikoolis. Nüüd on Reti kolmandat aastat TLÜ tudeng ja on just viimastest aastatest saanud palju inspiratsiooni oma debüütalbumiks “Ma kõnnin igal pool”, mis tuli välja selle aasta augustis.

Tallinna Ülikooli üliõpilastest ja vilistlastest koosnev vokaalansambel Vox Nova tegutseb alates 2015. aasta sügisest Karin Salumäe juhendamisel.12-liikmelise segaansambli kavas on muusikat renessansist, folkloorist pop – jazz seadeteni, autoriloomingust ansamblile eraldi loodud aranžeeringuteni. Vox Nova on astunud üles erinevate asutuste üritustel ja kultuurimajade lavadel üle Eesti, kaalukas roll ansambli elus on Tallinna Ülikooli sündmuste muusikalisel kujundamisel ja osalemisel ülikooli kultuurikollektiivide suuremates ühisprojektides.
Vox Nova on olnud edukas mitmetel konkurssidel,käesoleval aastal võideti esikoht ansamblite kategoorias Viimsi JazzPopFestil ja Grand Prix Türi festivalil Kevadlaul.
2024 ilmus Vox Noval esimene digitaalne EP-album, ansambli värskemaid salvestusi saab kuulata digiplatvormidel.

Kontserdile sissepääs tasuta.

Rahvusvaheline muusikapäev Viru Keskuses
Esinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengid. Päeva juhib Erik Hermaküla.
Kontserdid igal täistunnil ajavahemikus 12.00–20.30, kestusega umbes 30 minutit.

Sündmus on tasuta.

Sündmus on tasuta.

1. oktoobril tähistatakse Eestis muusikapäeva. Viljandi Muusikakool kutsub sel puhul Centrumi kaubanduskeskusesse kontserdile, kus astuvad üles kõik kooli orkestrid – kõige noorematest pillimängijatest kuni sümfooniaorkestrini.

Kontserti alustab Viljandi Muusikakooli noorema astme puhkpilliorkester, kellele järgneb vanema astme puhkpilliorkester. Kontserdi lõpetab Viljandi Noorte Sümfooniaorkester.

Kolme orkestri järjestikune ülesastumine loob justkui väikese pildi sellest, kuidas muusikakooli õpilane aastate jooksul areneb – esimestest orkestrikogemustest kuni suure sümfooniaorkestri koosseisus musitseerimiseni.

Kontsert annab võimaluse näha, kuidas muusikakooli õpilased aastate jooksul arenevad – esimestest orkestrikogemustest kuni suure sümfooniaorkestri koosseisus musitseerimiseni. Iga järgmine aste toob rohkem oskusi, julgust ja vastutust ning just orkestris koos mängides on seda arengut eriti hästi näha.

Viljandi Muusikakooli orkestrid on kooli üks olulisemaid tugevusi. Koosmäng annab õpilastele lisaks pillimänguoskusele ka kogemuse kuulata teisi, arvestada kaaslastega ja töötada ühise eesmärgi nimel.

Tule Centrumisse ja vaata, kuidas muusikud kasvavad!

Sündmus on tasuta.

Esinevad Vahur Valgmaa (produtsent), Lauri Metus (ansamblijuht), Loksa koor, Loksa pillimängu klubi, Loksa Gümnaasiumi solistid.

Vahur Valgmaa on helilooja, muusikaprodutsent ja DJ, kes on Eesti muusikamaastikul tegutsenud ligi 20 aastat. Ta on oma loominguga korduvalt osalenud Eesti Laulu konkursil ning 2015. aastal saavutas tema kirjutatud laul „Superlove“ Elisa Kolgi esituses kolmanda koha. Vahur on ka tüdrukuteansambli Nexus asutaja ja paljude selle trio laulude autor. Vahuri jaoks on laulude kirjutamine ja muusika tegemine eelkõige suur rõõm. Ta usub, et hea seltskonnaga võib ühe hea laulu valmis saada isegi paari tunniga.

Lauri Metus on saksofonimängija, puhkpilliõpetaja, dirigent, laulja ja Loksa Muusikakooli direktor. Muusika on olnud tema igapäevaelu oluline osa aastakümneid ning pedagoogina on ta muusikuteele suunanud väga palju noori inimesi. Lauri tegutseb aktiivselt  mitmes puhkpillikollektiivis, ta on Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri liige, Harjumaa Noorte Puhkpilliorkestri dirigent ning Kuusalu Pasunakoori orkestrant ja laulusolist. Loksa Muusikakooli direktori ja puhkpilliõpetajana on Lauri töötanud juba 31 aastat ning tema panus Loksa muusikaellu on tänuväärselt suur.

Sündmus on tasuta

Ansamblisse kuuluvad igas vanuses lauluhuvilised, kes arendavad oma hääleoskusi koorijuhi juhendamisel. Kõige nooremad liikmed õpivad lisaks laulmisele ka klaverimängu. Ansambli repertuaar on mitmekesine: klassikalistest teostest,   rahva- ja levilauludeni. Kollektiivi peamine eesmärk on jagada oma annet kuulajatega ja meelitada uusi liikmeid vokaalse loomingu juurde.

Oma esimese tegutsemisaasta jooksul on ansambel andnud heategevuskontserte Benita Kodus, esinenud kontsertidega Paldiski Püha Nikolai kirikus ning andnud mitu kontserti linnaelanikele, keda on soojalt ja tänulikult vastu võetud.

Sündmus on tasuta.

Narva Muusikakooli õpilaste igaaastane kontsert, mis on pühendatud rahvusvahelisele muusikapäevale, on eriline sündmus, mis toob kokku noored esinejad, õpetajad ja kõik muusikakunsti austajad. Meie kontsert on kujunenud kauniks traditsiooniks, mis annab igale õpilasele võimaluse end laval väljendada, jagada oma annet ja pühendunud töö tulemusi.

Kontserdikavas on soolo- ja ansambliesinemised, mitmekesised žanrid ja stiilid — klassikast kuni kaasaegse muusikani. Iga etteaste on valmistatud armastuse ja hoolega ning kontserdi õhkkond on alati täidetud soojuse, toetuse ja siira rõõmuga.

Kutsume kõiki muusikasõpru osa saama sellest loovuse ja inspiratsiooni pidupäevast. Las see päev pakub säravaid elamusi, uusi avastusi ja tuletab meelde, et muusika on universaalne keel, mis on mõistetav igale inimesele.

Sündmus on tasuta.

Esinevad Narva noortekollektiivid solistid, koorid ja bänd:

Sündmus on tasuta.

Esinevad Zhenya Hovsepyan (metsosopran), Vladimir Ignatov (klaver).

Sündmus on tasuta.

Rahvusvaheline muusikapäev Viru Keskuses
Esinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengid. Päeva juhib Erik Hermaküla.
Kontserdid igal täistunnil ajavahemikus 12.00–20.30, kestusega umbes 30 minutit

Esinevad jazzitudengid: 
Gustavs Saulītis – kontrabass
Milana Maksimova – trummid
Madis Sikk – klaver
Paula Vārpiņa – Saksofon

Madis Sikk alustas klaveriõpinguid 2016. aastal Tallinna Muusikakoolis Riina Maandi klaveriklassis. Huvi muusika vastu kasvas ning paljuski ajendatuna Mihkel Polli meistrikursusest jätkusid õpingud alates 2020. aasta detsembrist Tallinna Muusikakeskkoolis Marja Jürissoni ja Mihkel Polli juhendamisel. Praegu õpib Madis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppes klaveri erialal. Madis on täiendanud end erinevatel rahvusvahelistel meistrikursustel – Olga Kerni, Dmitri Aleksejevi, Daejin Kimi ja Gülsin Onay. Lisaks klassikalisele muusikale tegeleb Madis aktiivselt jazzmuusikaga ja täiendab end selles valdkonnas Kristjan Randalu käe all.

Gustavs Saulītis on Läti kontrabassimängija, kes on olnud muusikaga seotud kogu oma elu. Saulītis õppis Riia Toomkiriku Koolis, alustades 14-aastaselt basskitarri õpinguid ning keskkoolis spetsialiseerus džäss-kontrabassile. Hetkel omandab ta bakalaureusekraadi ning reisib tihedalt Läti ja Eesti vahelt esinedes erinevate kollektiividega. Tallinnas on Gustavs esinenud Jazzkaare Linnaruumi projektis, TudengiJazzil ja mitmetes kontsertpaikades koos muusikutest sõpradega. 

Milana Maksimova on Läti džäss-trummar, kes lõpetas 2026. aastal Riia Toomkiriku Kooli džässmuusika erialal ning jätkab samal erialal õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Milana on esinenud mitmetes kontsertpaikades Riias koos erinevate bändidega, esitades nii ajatuid džäss teoseid kui omaloomingut.

Paula Vārpiņa on esimese kursuse tudeng džäss-saksofoni erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, varasemad õpingud toimusid Lätis Ventspilsi Muusikakeskkoolis. Paula kirg on muusikaloome ning ta naudib erinevate helide ja stiilide katsetamist väljendamaks end läbi muusika. Ta on alati avatud õppima ning omandama uusi oskusi ja teadmisi, sealjuures tutvuma uute muusikutega.

Sündmus on tasuta.

1. oktoobril tähistatakse taas rahvusvahelist muusikapäeva ligi saja kontserdi ja muu muusikasündmusega üle Eesti. MUBAs tähistame seda päeva kontserdiga „Harmoonia“, kus lavale astuvad MUBA klassikasuuna erinevate erialade õpilased.

Ülemaailmne rahvusvahelise muusikapäeva tähistamise traditsioon sai alguse 1975. aastal ning Eestis on Eesti Muusikanõukogu eestvedamisel elav muusika kõlanud 1. oktoobril üle kogu riigi 2013. aastast.

Tule ja saa osa muusikapäevast!

Sündmus on tasuta.

Maret Tomson: Olen 50 aastat õpetanud muusikalugu Viljandi muusikakoolis ja üle kahekümne aasta kultuuriakadeemias. Praegu pean pensionipõlve, kuid meelsasti esinen loengutega, kui on võimalus. Seista tänuliku publiku ees ja luua muusika kuulamiseks sobiv õhkkond – see meeldib mulle väga. Olen sellistel hetkedel väga õnnelik ja tänulik.

Köleri maalid ja muusika

Valisin välja kümmekond Köleri maali, mis on mind kõige enam kõnetanud ja otsisin nende juurde sobiva muusika. Just sellise, mis annab edasi samasugust meeleolu, mis tekib maali vaadates. Mõnel pildil on huvitavad seosed muusikaajalooga või mõne tuntud isikuga, millest tuleb ettekandes juttu. Maalide ja muusika vahelist emotsionaalset sidet süvendavad muuseumi ruumis välja pandud Köleri maalid. „Eri kunstiliigid , kui neid kõrvutada, heidavad üksteisele erilist valgust, mis paneb neid paremini mõistma.“ Victor Hugo.

Piletid hinnaga 9€ saadaval muuseumi kassas.

Esinevad Võru Muusikakooli õpilased ja õpetajad.
Tähistame koos kõige kaunimale kunstile pühendatud päeva!

Kontsert on tasuta.

Sündmus on tasuta.

Bariton Ott Indermitte, viiuldaja Toomas Bubert ja organist Piret Aidulo toovad kuulajateni kaunimad „Ave Mariad“ läbi aastasadade. Eri ajastute heliloojate loomingus põimuvad inimhääl, viiuli tundlik kõla ja oreli suursugusus. Kontsert pakub ühtaegu pühalikku, helget ja sügavalt hingestatud muusikaelamust.

Kontsert on tasuta, võimalik teha annetusi oreli hoolduseks.

Tabasalu ja Keila muusikakoolide ühine kontsert Rahvusvahelisel muusikapäeval on üks pikema traditsiooniga üritus mõlema kooli jaoks, ulatudes ligi 30 aasta tagusesse aega. Kontsert tuleb vaheldusrikas nii stiilide kui esinemiskoosseisude poolest, sobib kuulamiseks kõigile.

Sissepääs tasuta.

VHK keelpilliorkester on 26-liikmeline Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakooli õpilastest koosnev orkester, mis loodi 1996. aastal. Orkestris musitseerivad noored vanuses 14–20 ning repertuaar koosneb pea ainult eesti muusikast alates Rudolf Tobiasest, Cyrillus Kreegist ja Mart Saarest kuni Tõnu Kõrvitsa, Arvo Pärdi ja Erkki-Sven Tüürini. VHK keelpilliorkestril on hooajas umbkaudu 40 ülesastumist ning seda üle Eesti. Orkester on koostööd teinud mitmete inspireerivate muusikutega eri žanreist, viimase aasta jooksul näiteks Ain Angeri, Theodor Sinki, Hans Christian Aaviku, Maria Listra, Harry Traksmanni, Robert Traksmanni ja Marrit Gerretz-Traksmanni, Eesti Rahvusmeeskoori, Estonian Voicese, Kadri Voorandi, Liisi Koiksoni, Mari Jürjensi, Karmen Rõivassepa, Vaiko Epliku, Priit Võigemasti jt-ga.

Sündmus on tasuta.

Kontsert on pühendatud Frédéric Chopini aegumatule loomingule – muusikale, milles põimuvad poeesia, kirg ja sügav sisemaailm. Chopini helikeel kutsub kuulaja rännakule läbi unistuste, mälestuste ja inimhinge kõige peenemate varjundite.

Kavas kõlavad helilooja hilisperioodi meistriteosed, nende seas Fantaasia f-moll op. 49, Berceuse Des-duur, op. 57, Barcarolle Fis-duur op. 60 ja Polonees-fantaasia As-duur op. 61. Need teosed avavad Chopini loomingulise küpsuse, ühendades vaba vormi, erakordse lüürilisuse ning dramaatilise väljendusjõu.

„Muusikalised mõtisklused” ei ole pelgalt kontsert, vaid võimalus peatuda hetkeks ning lasta end kanda muusikal, mis kõnetab üle aegade. Õhtu pakub kuulajale intiimse kohtumise ühe romantismiajastu suurima heliloojaga, kelle looming puudutab endiselt oma siiruse, ilu ja emotsionaalse sügavusega.

Kirill Lissijenko alustas klaveriõpingud 11-aastaselt ja lõpetas kooli eksternina. Georg Otsa nimelises Muusikakoolis õppis ta Ia Remmeli ja Ralf Taali klaveriklassis. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpetas Kirill 2010. aastal, olles seal õppinud prof. Lilian Semperi, Irina Zahharenkova, Age Juurikas klaveriklassis. 2016. aastal lõpetas ta Sibeliuse Akadeemia magistriõpingud Hui-Ying LiuTawaststjerna klaveriklassis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriprogrammi Matti Reimanni kammermuusika klassis. Kirill on täiendanud ennast niisuguste tipp-pianistide meistrikursustel nagu Tamas Ungar, Rolf Plagge, Cyprien Katsaris, Daniel Pollack. Ta on edukalt esinenud Helmi Valtmani fondi konkursil ning “Con Brio” klaverikonkursil Tallinnas. 2015. aastal sai ta International Alion Baltic competition II preemia. Ta esineb regulaarselt Eestis, Soomes, Rootsis, Itaalias ja Venemaal nii solistina kui ka kammermuusikuna koos tuntud interpreetidega nagu Nadia Kurem, Sigrid Kuulmann, Aare Tammesalu, Kristina Kriit, Toomas Vavilov, Neeme Ots, Andre Cebrian Garea, Maria Veretenina. Kirill mängib tihti barokkansamblis klavessiini, mida on õppinud Reinut Teppi ja Imbi Tarumi käe all. Kirill on esinenud solistina koos EMTA sümfooniaorkestriga Paul Mägi juhatusel. Ta on töötanud keelpilliosakonna kontsertmeistrina G. Otsa nimelises Muusikakoolis. hetkel õpetab ta Lasnamäe Muusikakoolis ja MozartFest kunstiline juht ja peakorraldaja.

Sündmus on tasuta.

Solistid Anastasiia Cherniak (oboe), Kristjan Lume (flööt) ja Narva Linna sümfooniaorkester dirigent Anatoli Štšura juhtimisel kutsuvad kuulajaid kaasa pidulikule ja põnevale rännakule läbi ajastute ja stiilide – alates Habsburgide ja Ludvig XIV õukonnamuusikast kuni 20. sajandi heliloojate teosteni.

KAVA

Jean-Baptiste Lully – „Passacaille“
Wolfgang Amadeus Mozart – „Andante“ flöödile ja orkestrile
Jaan Rääts – Kontsert kammerorkestrile nr 1 I osa
Antonio Salieri – Kontsert oboele ja flöödile C duur
Wolfgang Amadeus Mozart – „Ave verum corpus“ oboele ja orkestrile
Veljo Tormis – „Nostalgia“ keelpilliorkestrile
Ennio Morricone – „Gabriel`s oboe“
Johann Strauss – Valss „Viini metsa muinasjutud“

Anastasiia Chernjak on lõpetanud Gnesinite nimelise Moskva erimuusikakooli ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, on konkursi „Uued nimed“ laureaat, festivali „Homecoming“ osaleja ning on esinenud Soomes, Itaalias, Saksamaal ja Austraalias. Praegu töötab ta Vanemuine teatri sümfooniaorkestris ja Narva sümfooniaorkestris.

Kristjan Lume omandas bakalaureusekraadi erialal „Esituskunst“ ja magistrikraadi erialal „Kammermuusika“ Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Ta on teinud koostööd paljude Eesti juhtivate orkestritega. Alates 2025. aastast on ta Vanemuine Rahvusteatri sümfooniaorkestri flöödirühma liige. Kontserttegevuse kõrval töötab      Kristjan Lume Kose Huvikooli muusikaosakonna õppeosakonna juhatajana.

Sündmus on tasuta.

Henri Zibo (1996) on klassikaline akordionist. Õpinguid alustas ta 2003. aastal Haapsalu Muusikakoolist Sirje Roogla juhendamisel. Seejärel aastatel 2012-2015 jätkusid õpingud Tallinna Muusikakeskkoolis Aivi Tilga akordioniklassis. 2015-2018 õppis Zibo Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppes Tiina Välja akordioniklassis. 2023. aastal lõpetas Henri Zibo samas õppeasutuses magistrantuuri klassikalise akordioni ja kultuurikorralduse erialal (õp. Tiina Välja ja Momir Novakovic).

Zibo on saavutanud auhinnalisi kohti nii Eesti kui rahvusvahelistelt konkurssidelt: VII (2013) ja VIII (2014) vabariiklikul noorte akordionistide konkursil I koht, Daugavpilsis toimunud rahvusvahelisel akordionistide konkursil „Naujene 2016“ II koht; 2017. aastal aset leidnud Vilniuse rahvusvahelisel akordionistide konkursil kõige vanemate mängijate seas 10. koht ning suurimal rahvusvahelisel akordionistide konkursil „Coupe Mondiale 2018“ kammeransamblite kategoorias koos akordionist Mikk Langeprooniga 5. koht. Lisaks on Zibo saavutanud 2014. aasta telekonkursil “Klassikatähed” 2. koha.

Piletid hinnaga 15€ saadaval Fientas.

Rahvusvahelisel muusikapäeval jõuab Kuressaares publiku ette eriline perekondlik duo – noor tšellist Maria Martin ja tema isa, tunnustatud pianist Marko Martin.

Maria Martin õpib Tallinna Muusika- ja Balletikoolis tunnustatud tšellopedagoogi Mart Laasi juhendamisel. Vaatamata noorele eale on ta pälvinud tähelepanu mitmel Eesti ja rahvusvahelisel konkursil, sealhulgas saavutanud esikoha konkursil „Parim noor instrumentalist 2024“. Tema mängus kohtuvad nooruslik värskus, musikaalne tundlikkus ja üha küpsem väljendusjõud.

Klaveril musitseerib Maria isa Marko Martin – rahvusvaheliselt tunnustatud pianist, hinnatud solist, kammermuusik ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud. Ta on Esther Honensi rahvusvahelise pianistide konkursi laureaat ning Gina Bachaueri konkursi auhinnavõitja. Marko Martini pianismi iseloomustavad energia ja lüürilisuse köitev tasakaal, väljendusrikkus ning rikkalik kõlapalett.

Isa ja tütre ühine musitseerimine loob haruldase võimaluse kuulda kahe põlvkonna kunstilist dialoogi – noore interpreedi avastamisrõõmu ning kogenud muusiku meisterlikkust ja tähelepanelikkust. Kontsert tõotab pakkuda sooja ja vahetut kohtumist, kus tšello laulvus ning klaveri värviküllus põimuvad ühiseks muusikaliseks jutustuseks.

Sündmus on tasuta.

Esinevad Alla Popova (sopran), Maria Melaha (sopran), Vladislava Urbanovich (sopran), Vladimir Ignatov (klaver).

Sündmus on tasuta.

Piret Mikalai alustas klaveriõpinguid 2004. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis Ira Flossi klaveriklassis. Alates 2016. aastast õppis ta klaverierialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemas, juhendajateks professor Peep Lassmann ja Mihkel Poll. Pärast bakalaureuseõpinguid õppis ta 1 aasta vahetusõpilasena Salzburgis Mozarteumi ülikoolis ning aastal 2023 omandas magistrikraadi EMTA-s. Pärast seda täiendas Piret end EMTA kammeransambli magistrantuuris, juhendajaks professor Marje Lohuaru.
Piret on osalenud paljudel rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel. Ta on saavutanud II preemia (2012) ning I preemia (2013) vabariiklikul noorte pianistide konkursil „Eesti kõla“; diplomi 5. rahvusvahelisel pianistide konkursil „Noor virtuoos“ Riias (2013); diplomi Stockholmi rahvusvahelisel muusika konkursil (2014); Eesti Klaveriõpetajate Ühingu preemia VIII Eesti pianistide konkursil (2014); aastatel 2014 ja 2015 laureaaditiitlid ning aastal 2016 I preemia vabariiklikul keskastme muusikakoolide vahelisel konkursil; finalisti diplomi 5. Riia rahvusvahelisel noorte pianistide konkursil (2016); I koha Steini nimelisel pianistide konkursil (2019); II koha EMTA Beethoveni nimelisel konkursil (2020); I koha Laine Metsa nimelisel konkursil (2021); finalistidiplomi X Eesti pianistide konkursil (2024). Aastatel 2018 ja 2022 pälvis ta Lilian Semperi stipendiumi, 2020 Yamaha stipendiumi ja Helmi Valtmani nimelise stipendiumi.
Koostöös Hanna Taubega pälvis ta I preemia Klaipedas toimunud rahvusvahelisel kammeransamblite konkursil (2015) ning I preemia konkurss-festivalil „Renaissance“ Gyumris (2016).
Ta on esinenud paljudel erinevatel lavadel ning soleerinud Narva Linnaorkestri, TMKK sümfooniaorkestri,  EMTA sümfooniaorkestri ja ERSO ees. 

Elle-Riin Volmer on andnud arvukalt soolo kui ka keelpilli-klaveri duodega kontserte nii Eestis kui ka Taanis ning on osalenud konkurssidel ja festivalidel ka Itaalias, Hispaanias ja Saksamaal.
Elle-Riin alustas klaveriõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis ning on lõpetanud bakalaureuseõpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof. Ivari Ilja klaveriklassis.
Magistrikraadi omistas ta Aarhusi Kuninglikus Muusikaakadeemias prof. Søren Rastogi ja Martin Lysholm Jepseni õpetusel. 2022 aastal omistas Elle-Riin samas akadeemia solistiklassi diplomi.
Ta on täiendanud end järgnevate nimekate pianistide meistrikursustel: Denes Varjon, Eero Heinonen, Teppo koivisto, Ewa Podlocka, Jens Elvekjær, Aleksandra Zvirblyte ja Marianna Shirinyan. 2015 aastal pälvis Elle-Riin Lilian Semperi nimelise stipendiumi.
Ta on esinenud solistina Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri ees dirigentide Arvo Volmeri, Risto Joosti ja Jüri Alperteni juhatusel. Alates 2022. aastast töötab Elle-Riin õppejõuna Tallinna Muusika- ja Balletikoolis.

Sündmus on tasuta, palume tasuta pääsme välja võtta Fientast.
Muuseumi ekspositsioon on kontserdi ajal suletud. Sissepääs muuseumisse kell 17.45

Eesti Raadio Laulustuudio mudilaskoor, lastekoor ja tütarlastekoor esitavad muusikapäeva perekontserdil Eesti heliloojate laste- ja noortelaule Rein Rannapi, Veljo Tormise, Kadri Hundi, Märt Hundi, Piret Laikre, Raimond Lätte, Priit Pajusaare ja Karin Tuule sulest.
Koore juhatavad Kadri Hunt ja Kaie Tanne, klaveril saadab Siim Selis, kaasa teevad stuudio solistid. 

Eesti Raadio Laste Laulustuudio koorid kuuluvad Eesti pikimate traditsioonidega kooride hulka – Eesti Raadios on olnud laululapsed alates 1955. aastast. Stuudios on tütarlastekoor, lastekoor, mudilaskoor ja ettevalmistuskoor, kellega töötavad dirigendid Kadri Hunt ja Kaie Tanner, hääleseadjad Karis Trass ja Anu Aimla, liikumisõpetaja Triin Kauber ning solfedžoõpetajad Elina Kaasik ja Inta Roost.

Üks laululaste põhiülesandeid on Eesti autorite laste- ja noortemuusika salvestamine. Peadirigent Kadri Hundi algatusel antakse alates 1989. aastast välja nn. „Eesti lastemuusika audioentsüklopeediat” – eesti lastemuusika heliloojate autoriplaate. Praeguseks on välja antud 19 CDd, üks neist – Arvo Pärdi lastelaulude plaat „Lapsepõlve lood“ – pälvis 2015. aasta enimmüüdud CDna Kuldse Plaadi tiitli.

Sündmus on tasuta.

Kavas:
Sibelius. Andante festivo
Grieg. „Süit Holbergi aegadest“
Tubin. Keelpillikvartett „Eesti pillilood” (seade keelpilliorkestrile)
Kreek. „Õnnis on inimene“, „Oh kui õndsad“, „Mu süda, ärka üles“, „Meil aiaäärne tänavas“
Saar. „Kui mina alles noor veel olin“, „Laulik“
Sibelius. „Sydämeni laulu“

Jätkates Tubina minapildi kildude kogumist, kõlab kontserdil tema eelkäijate ja eeskujude Mart Saare ning Cyrillus Kreegi koorilooming kõrvuti helilooja varaseimate lemmikute Jean Sibeliuse ja Edvard Griegi instrumentaalteostega. Kogu elu koorijuhina tegutsenud Tubin austas oma vanemaid kolleege piiritult ning nende käsitlus rahvaviisidest oli talle oluline loominguline tõukejõud.

Oma nooruses ei tundnud Tubin Sibeliuse sümfooniaid, kuid tundis tema „Südame laulu“ ning seda kuulates tajus ta „lõpmatult õrna, veidi nukrat, ent nii lähedalt omast salapärast igatsust, mida need primitiivsed helid meile otse hingepõhja kirjutavad“. Tubin leidis, et „Sibeliuse loomingus on kehastunud kogu põhjamaise luule saladuslik võlu. Suure loodusearmastajana on ta oma teostes kõlama pannud kodumaa tuulte ja metsade sosinad, lindude laulud ja põhjamaa päikese sära, lühikese, ent rikkaliku suve ning talvise pakase ja härmatise ilu.“ Festivali nimihelilooja ei jäänud oma loodusearmastuselt Sibeliusele alla ning nii võib eelloetletut kuulda ka tema enda muusikas.

Kontserdile sissepääs tasuta.

1. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist muusikapäeva. Sel puhul esineb Tallinna Tuletõrjeühingu Puhkpilliorkester kontserdiga “Nagu filmis” Solarise keskuse aatriumis. Seekord on kavas filmimuusika!

Sündmus on tasuta,

Ema ja poja duo Kertu ja Valter Koldre esitavad kava, milles kõlavad klassikalised pop-ballaadid, romantilised armastuslaulud ning käredam valik Eesti rokiklassikast.
Kertu ja Valteri hääled sulavad kokku kahehäälsetes refräänides, samal ajal kui elektrikitarri improvisatoorsed soolod annavad lugudele värskust ja kõrgendatud emotsioone.
Muusikalisele kooslusele lisab põnevust ka luuper, mille abil sünnivad kihilised helipildid.

Sündmus on tasuta.

1. Oktoobril toimub Valga Jaani Kirikus Rahvusvahelise Muusikapäeva raames kontsert.
Esinevad Valga muusikakooli ja Valka muusikakooli õpilased ja õpetajad.

Rahvusvaheline muusikapäev Viru Keskuses
Esinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengid. Päeva juhib Erik Hermaküla.
Kontserdid igal täistunnil ajavahemikus 12.00–20.30, kestusega umbes 30 minutit.

Rahvusvahelise muusikapäeva raames astuvad Viru Keskuses üles Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klassikalise laulu tudengid Melissa Purason (sopran), Perla Guasti (sopran), Kati Jakobson-Lott (sopran) Regina Karise (sopran), Baowen Ou (metsosopran), Paula Põhjakivi (metsosopran), Kuno Kerge (bariton), klaveril Sven-Sander Šestakov.
Noored lauljad pakuvad kaunist ja mitmekesist vokaalmuusikat, tutvustades oma annet ning andes aimu tulevikutegijatest Eesti muusikamaastikul.

Sündmus on tasuta.

Kontserdil kuulete muusikapalu Teatri- ja Muusikamuuseumi kogust.
Esinevad Madli Lehiste (viiul), Ester-Silva Alperten (sopran), Carolin Krajnak (klaver)

Sündmus on tasuta.

Lauri Väinmaa on kõrgelt hinnatud nii pianisti, pedagoogi kui ka muusikaelu korraldajana. Tema repertuaari kuuluvad teosed barokist nüüdismuusikani. Selle keskmes on peaaegu kogu Beethoveni klaverilooming. Ta on esitanud kontserditsüklitena helilooja 32 sonaati ja 5 klaverikontserti. Väinmaa on silmapaistev kaasaegse muusika esitaja. Tema repertuaaris on kogu Uue Viini koolkonna, Alfred Schnittke ning Arvo Pärdi klaverilooming. Ta on Ligeti etüüdide ja Boulezi teise klaverisonaadi esmaesitaja Eestis ning eesti heliloojate Eino Tambergi, Jaan Räätsa, Toivo Tulevi, Urmas Sisaski, Peeter Vähi, Mari Vihmandi ja Ülo Kriguli teoste esmaesitaja. Lauri Väinmaa on plaadistanud 4 CD-d firmale Warner Brothers, millel kõlavad Tubina, Sumera ja Lemba klaverikontserdid koostöös ERSO-ga ning eesti heliloojate looming sooloklaverile. Ta on salvestanud nii sooloteoseid kui ka kammermuusikat ka teistele firmadele ning mitmetele raadiojaamadele, mille hulgas võiks esile tõsta Pärdi kogutud klaveriteoste salvestust BBC-le. Lauri Väinmaa on esinenud Suurbritannias, Jaapanis, Hiinas, Saksamaal, Hollandis, Rootsis, Soomes ja mujal. Ta on teinud koostööd Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Hollandi, Läti ja Soome Raadio Sümfooniaorkestri ja teiste orkestritega. Koostööpartnerite hulgas on dirigendid Eri Klas, Arvo Volmer, Andrei Boreiko, Nikolai Aleksejev. Alates 2001. aastast mängib Lauri Väinmaa klaveriduos koos Piret Väinmaaga.

Lauri Väinmaa õpetab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning annab pidevalt meistrikursusi erinevates maades. Aastatel 2001–2010 oli ta paralleelselt klaveriosakonna juhataja Tampere Ammattikorkeakoulus Soomes. Ta on rahvusvahelise festivali KLAVER asutaja ja kunstiline juht aastatel 1998–2016. Lauri Väinmaa on lõpetanud Moskva Riikliku Konservatooriumi Mihhail Pletnjovi ja Lev Vlassenko klaveriklassis ning õppinud Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias Christopher Eltoni ning Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Bruno Luki juhendamisel. Ta on III Eesti pianistide konkursi ja Minski rahvusvahelise pianistide konkursi võitja. Ta on võitnud eripreemiad Šoti rahvusvahelisel konkursil ja William Kapelli nimelisel rahvusvahelisel konkursil USA-s.

Sündmus on tasuta.

Sten Heinoja on üks Eesti säravamaid muusikuid, rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud pianist, kes esineb regulaarselt kammer- ja sooloartistina kõikjal maailmas.

Heinoja interpretatsiooni iseloomustab emotsionaalne intelligentsus, tervikuhaare ja sügav muusika arenguvõimaluste tunnetus. 2014. aastal võitis ta VIII Eesti Pianistide konkursi.  2016. aastal pärjati ta klassikalist muusikat populariseeriva telesaate Klassikatähed võitjaks, kus ta pälvis rohkelt televaatajate tähelepanu vahetu musitseerimisrõõmu ja kõrge kõlakultuuriga. 2018. aastal sai ta esimese koha Londonis toimunud Kendall Taylori nimelisel Beethoveni konkursil.

Ta on lõpetanud Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia (bakalaureusekraad cum laude), 2017. aastal omandas ta magistrikraadi Londonis Kuninglikus Muusikakolledžis ja 2021. aastast omandab Heinoja doktorikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Piletid hinnaga 15€ /10€ saadaval Fientas ja kohapeal.

1. oktoobril tähistame rahvusvahelist muusikapäeva.  Tallinna Teletornis, 175 meetri kõrgusel, annab selle erilise päeva raames kontseri viiuldaja Linda-Anette Verte.

Muusika, sügisõhtune Tallinn ja Teletorni vaade saavad selleks õhtuks kokku üheks eriliseks kontserdielamuseks.

Ligikaudu 45-minutilisele kontserdile on oodatud kõik – nii suured kui väikesed muusikasõbrad.

Võta enne kontserti aega, et avastada meie näitusi, nautida õhtust vaadet Tallinnale 175 meetri kõrguselt.

Viiuldaja Linda-Anette Verte on omandanud bakalaureusekraadi Sibeliuse Akadeemias Mari Tampere-Bezrodny viiuliklassis ja jätkab samas kõrgkoolis magistriõpinguid prof. Réka Szilvay viiuliklassis. Ta on end täiendanud vahetusõpilasena Lõuna-California Ülikoolis (Thornton School of Music) Los Angeleses prof. Pamela Franki viiuliklassis ja arvukates meistriklassides. Viiuliõpinguid alustas ta Tiiu Peäske juures ning jätkas oma õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis, kus tema õpetajateks olid Ivi Tivik ja Mari Tampere-Bezrodny.

Solistina ja erinevates kammerkoosseisudes on Linda esinenud Venemaal, Taanis, Rootsis, Soomes, Ameerika Ühendriikides, Saksamaal ja Ukrainas. Ta on solistina esinenud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkestri, Sibeliuse Akadeemia Sümfooniaorkestri, Haapsalu Kammerorkestri, Uue Tänava Orkestri, VHK keelpilliorkestri ja Kiievi Solistide ees ning teinud koostööd dirigentidega nagu Paul Mägi, Jüri Alperten, Mikk Murdvee, Kaspar Mänd, Atso Almila, Rasmus Puur, Erki Pehk, Arvo Volmer. Aastal 2020 oli ta koos dirigent Kaspar Männi ja Pärnu Linnaorkestriga Rasmus Puuri Viiulikontserdi esiettekandja.

Hooajal 2015/2016 mängis Linda praktikandina Kanada Rahvusliku Kunstide Keskuse (National Arts Center) orkestris. Olles aastatel 2016–2019 töötanud Vanemuise Sümfooniaorkestri kontsertmeistrina, pühendub ta käesoleval ajal peamiselt soolo- ja kammermuusika esinemistele. 2017. aastal ilmus Linda luuleraamat/CD, kus kõlavad teosed sooloviiulile ning muusika vahele loeb Linda poolt kirjutatud luuletusi Harriet Toompere.

Sündmus on tasuline – alates kella 16-st on Teletorni sissepääs vaid 10€.

1. oktoobril tähistame Ridala Põhikoolis rahvusvahelist muusikapäeva vahva kontserdiga.

Sel päeval täitub koolimaja muusika, rõõmu ja tantsuga. Laval astuvad üles meie laululapsed, puhkpillimängijad ja rahvatantsijad, kes toovad kuulajateni killukese oma armastusest muusika ja esinemise vastu.

Muusika võib panna kaasa laulma, jalga keerutama, naeratama ja vahel ka lihtsalt mõtlikult kuulama. Just seepärast on muusikapäev suurepärane võimalus korraks argipäevast välja astuda ja nautida meie oma laste ning noorte esinemist.

Kõik muusika nautijad on südamest oodatud!
Tuleme kokku, kuulame, elame kaasa ja tähistame muusikat!
Sest muusika teeb ühe tavalise päeva natuke erilisemaks.

Sündmus on tasuta.

Kristiina Ehin ja Silver Sepp kutsuvad kontserdile „Laena mulle tiivad”. Võta kaasa armsam või sõber ja tule naudi õhtut, mis on täis muusikat, laule, luulet ja lugusid.

Kava on inspireeritud Silveri ja Kristiina esimesest ühisest heliplaadist „Laena mulle tiivad” ning Kristiina viimasest romaanist „Südametammide taga”. Läbi loomingu uuritakse, kuidas kaose ja korra piiril tasakaalu hoida ning armastada teineteist koos kõigi vooruste ja puudustega.

Silveri pillide killavoor on kuuri alt leitud riistadest täiendust saanud ja häälestub uueks muusikaliseks seikluseks. Sellest tuleb üksi ja üheskoos teeotsimise kontsert, kus saab võtta aega, et selgitada sihte ning kiigata oma südametammide taha.

Kontsert on ilma vaheajata.

Piletid hinnaga 15/10€ saadaval Fientas.

Sündmus on tasuta.

Rahvusvahelise Muusikapäeva puhul ootame sind kaunile kontserdiõhtule, kus lavale astuvad Silvia Ilves (tšello) ja Silvia andekas poeg Stefan Ilves (klaver).

Naudi tšello ja klaveri kauneid kõlavärve ning lase muusikal viia end hetkeks eemale argipäevast. See on õhtu, mis pakub võimaluse võtta aeg maha, kuulata ja kogeda muusika jõudu.

Piletid hinnaga 10 € / 5 € müügil Fientas ning enne kontserdi algust kohapeal.

Võta kaasa sõber või lähedane ning tähista Rahvusvahelist Muusikapäeva kauni kontserdiga.

Kihelkonna segakoor on Saaremaa vallas aktiivselt tegutsev laulukoor, mis kuulub ka Eesti Segakooride Liitu. Koor pakub kohalikele elanikele suurepärast võimalust üheskoos laulda, esineda laulupidudel ning tutvustada Eesti koorikultuuri nii kodumaal kui ka välismaal.

Sündmus on tasuta.

1. oktoobril kell 19.00 on meil külas Rita Ray, kes astub lavale koos kitarrist Johannes Laasiga.

Sel õhtul kõlavad Rita Ray originaalteosed – muusika, milles kohtuvad soul, R&B ja jazz.

Põlvast pärit Rita Ray on eesti soulmuusikas üks omanäolisemaid ja tunnustatumaid lauljaid. Tema loomingut on saatnud nii publiku kui kriitikute tunnustus ning tema teine kauamängiv „A Life of Its Own“ pälvis Eesti Muusikaauhindadel aasta albumi, aasta naisartisti ja aasta parima loo tiitlid.

Ootame teid muusikapäeva õhtut veetma Otepää Kultuurimajja.

Piletid hinnaga 15€ saadaval Fientas.

Rahvusvahelisel muusikapäeval tähistab Tõrva Lauluseltsi Segakoor muusika jõudu, mis ühendab ja liidab. Oleme Tõrva valla ainus segakoor – 24 lauljat, kes hoiavad au sees kooritraditsiooni ja jagavad kooslaulmise rõõmu.

Oleme käinud nii suurematel kui väiksematel laulupidudel ning sel sügisel ootab meid ees Itaalia muusikafestival!

Sündmusele sissepääs vaba annetusega, Tõrva Lauluseltsi Segakoori Itaalia reisi toetuseks.

Esitajad:

Pierre-François Blanchard (klaver, helilooming)
Thomas Savy (klarnet, bassklarnet)
Adèle Viret (tšello)

Pianist Pierre-François Blanchard’i loodud uhiuus trio ALIBI toob kokku kolm silmapaistvat Prantsuse džässmuusikut. Laval kohtuvad kolme eri põlvkonna virtuoossed instrumentalistid, kes esitavad Blanchard’i autoriloomingut. Blanchard’i viimane album „#puzzled“ valiti 2024. aastal prestiižsete Victoires du Jazzi ja Académie Charles Cros’ auhindade jagamisel aasta albumiks.

Klarnetist Thomas Savy on kogenud ansambliliige, kes teeb Blanchard’iga koostööd ka duo-projektis „#puzzled“. Viimastel aastatel on ta andnud arvukalt soolokontserte nii Euroopas kui ka Jaapanis.

Tšellist Adèle Viret on noor ja silmapaistev muusik, kes on lühikese ajaga näidanud küpsust nii solisti kui ka ansamblimängijana. 2025. aastal pälvis ta Prix Frank Ténot auhinna, mida annab välja Victoires du Jazz aasta üllatajast muusikule.

Kontserdituuri korralduspartnerid on AJC, Adami, Centre national de la musique, Prantsuse Instituut Eestis.

Piletid hinnaga 30-35€ saadaval siin.

Klaveriõhtu Tähe-Lee Liiv

Kavas Mozart, Bach, Grieg

Tähe-Lee Liiv (2003) on üks silmapaistvamaid noori eesti pianiste, kes on saavutanud märkimisväärset edu nii Eestis kui ka rahvusvahelisel areenil. Ta esineb aktiivselt solisti ja kammermuusikuna ning on soleerinud paljude nimekate orkestrite ees Euroopas, Iisraelis ja Ameerika Ühendriikides.

Tähe-Lee pälvis laiemat tähelepanu Eesti pianistide konkursi võiduga 2019. aastal ning ETV telekonkursi „Klassikatähed“ peavõiduga 2020. aastal, olles mõlemal juhul ka konkursi noorim osaleja (16-aastane). Lisaks on ta pälvinud arvukalt auhindu rahvusvahelistelt konkurssidelt.

Tähe-Lee on esinenud solistina orkestrite ees nagu Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Kremerata Baltica, Tallinna Kammerorkester, New York Camerata, Israel Camerata Jerusalem, Vanemuise Sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester, Vaasa Linnaorkester jt. Tema repertuaaris on ligi kolmkümmend klaverikontserti, sealhulgas ka harvem esitatavaid teoseid nagu Chopini „Rondo à la Krakowiak“, Mendelssohni topeltkontsert klaverile ja viiulile ning Ester Mägi klaverikontsert.

Novembris 2023 ilmus koostöös ERPiga (Estonian Records Productions) Tähe-Lee debüütalbum Arvo Pärdi kogu klaveriloominguga, mis pälvis väga sooja vastuvõtu rahvusvahelises muusikapressis. Gramophone Magazine kirjutas: Liivi muljetavaldavad tõlgendused näitavad selget ja nüansirikast arusaama sellest, millest Arvo Pärdi muusika räägib – nii vaimses kui ka materiaalses vormis.

2026. aastal ilmub plaadifirma Da Vinci Classics alt tema teine album soome klaverimuusikaga (Sibelius, Rautavaara, Lindberg).

Tähe-Lee on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia noorteosakonna ning Sibeliuse Akadeemia noorteosakonna. Ta on Londoni kuningliku muusikakolledži (Royal College of Music) stipendiaat. Ta on õppinud Marrit Gerretz-Traksmanni, Ivari Ilja, Hui-Ying Tawaststjerna, Dmitri Alexeevi ja Konstantin Bogino juures. Alates 2022. aastast õpib ta Berliinis Barenboim–Saidi Akadeemias Sir András Schiffi juhendamisel.

Piletid müügil Piletilevis hinnaga 25€/20€, sooduspilet kehtib õpilastele, tudengitele ja pensionäridele.

Lasnamäe Muusikakooli Sümfooniaorkester asutati 2014. aastal ning selles mängib umbes 40 noort muusikut kooli õpilaste ja vilistlaste seast, samuti mõned õpetajad. Alates 2018. aastast on orkestri dirigent Imre Rohuväli. Orkestri eesmärk on arendada noorte orkestrimänguoskusi ning pakkuda piirkonna elanikele võimalust nautida elavat orkestrimuusikat. Orkester on osalenud kõigil üld- ja noorte laulupidudel ning esinenud traditsioonilistel jõulu-, aastapäeva- ja kevadkontsertidel. Samuti on esmaettekandes kõlanud Eesti heliloojate, näiteks Alo Põldmäe ja Neeme Arrase teosed. Sel aastal esines orkester koostöös Norra Nordstrandi noorteorkestriga nii Eestis kui ka Norras.

Muusikapäeva kontserdil juhivad orkestrit külalisdirigendid. Mitmekülgne kava toob kuulajateni tuntud filmimuusikat, kodumaiseid viise jpm . Lisaks tutvustavad noored muusikud orkestripille ning võib avaneda võimalus ka ise dirigendikeppi proovida.

Sündmus on tasuta.

Sündmus on tasuta.

Rahvusvaheline muusikapäev Viru Keskuses
Esinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengid. Päeva juhib Erik Hermaküla.
Kontserdid igal täistunnil ajavahemikus 12.00–20.30, kestusega umbes 30 minutit.

Esineb keelpillikvartett koosseisus Mariia-Sofiia Dyka (viiul), Ali Amishov (vioola), Melissa Carita Ots (viiul), Evelin Uue (tšello)

Mariia-Sofiia Dyka sündis Ukrainas Odessas muusikute perre. Dyka alustas muusikaõpinguid Piotr Stolyarsky Muusika Lütseumis ning alates 2022. aastast õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Arvo Leiburi viiuliklassis. Ta on osalenud paljude artistide meistriklassides – Zoya Nevgodovska, Alexander Vinnitsky, Zakhar Bron, Gernot Winischhofer, Michael Vaiman, Evan Rothstein ja Boris Brovtsyn.

Melissa Carita Ots alustas viiuliõpinguid Tallinna Muusikakoolis Eve Eriku juures. 2021. aastal lõpetas Melissa Carita Tallinna Muusikakeskkooli Mari Tampere-Bezrodny ja Kristina Kriidi käe all ning jätkab tänaseni viiuliõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Kristina Kriidi viiuliklassis. 

Ali Amishov on Aserbaidžaani vioolamängija, kes elab ja tegutseb Tallinnas. Praegu õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppes professor Johanna Vahermägi juhendamisel. 2025. aastal pälvis ta Eesti Keelpillimängijate Konkursil II preemia.

Solistina on ta esinenud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri ees. 

Evelin Uue alustas oma õpinguid 2009. aastal Heino Elleri Muusikakoolis Reet Metsa tšelloklassis. 2024. aastal alustas ta õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Henry- David Varema käe all. Uue on osalenud mitmetel üleriigilistel konkurssidel, sh Eesti Keelpillimängijate Konkursil 2025 ning on korduvalt saavutanud Eesti noorte keelpillimängijate konkurss-festivalil laureaadi preemia. 

Sündmus on tasuta. 

Esinevad Anna Khachaturyan (klaver) ja Vladimir Ignatov (klaver).

Sündmus on tasuta.

Rahvusvahelise muusikapäeva puhul kutsub Orthodox Singers kuulama muusikat, mis ületab sajandite, rahvaste ja piiride.

Kontserdil kohtuvad idakiriku vaimulikud traditsioonid ja tänapäevane helikeel. Kõlavad haruldased kreeka, süüria, serbia ja gruusia palvelaulud ning kaasaegsete heliloojate sakraalsed teosed.

See on muusika, mis ei vaja tõlget. Inimhääl, vaikus ja puhas kõla loovad ruumi, kus saab hetkeks peatuda, argipäeva unustada ning kogeda sajanditepikkust vaimset pärandit.

Professionaalsetest muusikutest koosnev Orthodox Singers on tegutsenud Valeri Petrovi juhtimisel alates 1989. aastast. Ansambli erilist kõla iseloomustavad laitmatu hääletehnika, sügav muusikaline tunnetus ja erakordne stiilitunnetus.

Tule kuulama sakraalmuusika pärleid, mida kontsertlavadel kohtab harva.

Piletid hinnaga 20/15€ saadaval Piletikeskuses, Piletilevis ja kohapeal.

Pianist ja helilooja Katri Rebane kirjutas ühel heal hetkel albumitäie muusikat ning kutsus neid lugusid ja laule esitama endale lähedased ja lemmikud muusikud. Nii valmis album “Poolaeg” ja sündis Sine Ensemble.

Kontserdil kõlab muusika uuelt albumilt, kus on kokku seotud eesti luule, eri põlvkondade muusikud ning klassika, jazzi ja popi piirimail sündinud laulud ja instrumentaalpalad.

Sine Ensemble: Miina Martensoo ja Tõnu Timm (vokaal), Ann-Lisett Rebane (taustavokaal ja basskitarr), Katri Rebane (klaver), Patrick Alexander Staak (löökpillid), Peeter Rebane (kitarr), Indrek Vau (trompet) ja Jüri Leek (tromboon).

„Poolaeg on hetk, mil korraks hinge tõmmata, heita pilk seni tehtule ja seada uusi sihte selleks, mis on ees. Hea on vahepeal rahulikult olla, koos mõnusa muusika ja parimate inimestega. Oma inimesed – need tunned alati ära, nii elus kui muusikas,” ütleb Katri Rebane.

Kohtumiseni kontserdil!

Kuula lisa:
https://open.spotify.com/album/47VFcZHuwsxQdmzp5zckxG?si=JdTMIdCRQ9Cnj6LX61ewvw

Vaata lisa:
https://www.youtube.com/watch?v=piz2Kj-3PJg

Piletid hinnaga 15€ müügil kohapeal. Tasumine sularahas.

Canzone on Haapsalus tegutsev koor, kes tähistab sellel aastal oma 25. juubelit. Koori asutajaks on Ulrika Grauberg. Koori peadirigent on Ulrika Grauberg, abidirigent Eneken Viitmaa. Canzone alustas tegevust 2001. aastal 16 lauljaga. Tänaseks on koori kahes koosseisus, tütarlastekoor ja neidude-naiskoor,  laulmas kokku ligi 100 lauljat.
Canzone on osalenud edukalt rahvusvahelistel konkurssidel, andnud kontserte Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal, Hispaanias, Itaalias, Hiinas, Kreekas ja erinevates Eesti paikades. Canzone repertuaar on väga mitmekesine, sageli on lauludele lisatud tantsulised liikumised, kontertidel on kaastegevad saatemuusikud ja lisaväärtust annab valguskujundus.
Canzone motoks on: “Laula elu ilusaks!”.

Piletid hinnaga 10/5€ saadaval Piletikeskuses.

1. oktoobril kell 19 astub Saue vallamaja aatriumis rahvusvahelise muusikapäeva raames üles tšellokvartett C-Jam.

Tuntuim tšellokvartett C-JAM teab kõige paremini, millist kõla on võimalik tšellodest välja võluda. Ansambel ühendab klassikalise keelpillikvarteti, improvisatsioonilise bigbändi, metallika ja kaasahaarava rokkmuusika tšello tundliku ja emotsionaalse kõlaga. Muusika, mis ei jäta ühtegi kuulajat külmaks.

Piletid hinnaga 25/18€ müügil Fientas ja tund enne üritust kohapeal.

Rahvusvahelise muusikapäeva suursündmusel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis selguvad iga-aastased Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali ja Eesti Muusikanõukogu aastapreemiate saajad. Muusikapäeva galal kõlab Eesti heliloojate looming, milles peitub äratundmine – miski, mis kannab ja iseloomustab meie iseolemist.

milline õnn on tohtida tunda
milline õnn on tohtida mõelda

kujuta ette – mõtle mis tahad
kujuta ette – vaata mis näha

Juhan Viiding

Muusikapreemiate gala kunstiline juht on Toomas Vavilov, lavastaja Tiit Ojasoo ning kunstnik Kairi Mändla. Lavalaudadele astuvad orkester Põhijõud ja solistid, teiste hulgas Vaiko Eplik, Maria Listra, Age Juurikas, Rein Rannap, Havryil Sydoryk ning löökpilliansambel koosseisus Heigo Rosin, Vambola Krigul, Lauri Metsvahi ja Brita Reinmann.

Piletid hinnaga 50-75€ saadaval Fientas.
Galale järgneb Muusikapäeva pidu, kuhu pääseb sama piletiga.

Rahvusvaheline muusikapäev Viru Keskuses
Esinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengid. Päeva juhib Erik Hermaküla.
Kontserdid igal täistunnil ajavahemikus 12.00–20.30, kestusega umbes 30 minutit.

Madis Sikk alustas klaveriõpinguid 2016. aastal Tallinna Muusikakoolis Riina Maandi klaveriklassis. Huvi muusika vastu kasvas ning paljuski ajendatuna Mihkel Polli meistrikursusest jätkusid õpingud alates 2020. aasta detsembrist Tallinna Muusikakeskkoolis Marja Jürissoni ja Mihkel Polli juhendamisel. Praegu õpib Madis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppes klaveri erialal.

Madis on täiendanud end erinevatel rahvusvahelistel meistrikursustel, muuhulgas Gintaras Januševičiuse, Dmitri Aleksejevi (London Royal College of Music), Daejin Kimi (Korean National University of Arts) ja Hui-Ying Liu-Tawaststjerna (Helsingi Kunstide Ülikooli Sibeliuse Akadeemia) käe all. 

Madis Sikk on pälvinud mitmeid auhinnalisi kohti konkurssidel „Riga International Competition for Young Pianists“, „Eesti kõla“, „Parim noor instrumentalist” ja „Tallinna talent“. X Eesti Pianistide Konkursil pälvis Madis finalistidiplomi ning Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Vanemuise sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Eesti Klaveriõpetajate Ühingu Tulevikulootuse eripreemiad. Madis Sikk on 2025. aasta Helmi Valtmani stipendiumikonkursi laureaat. 

Lisaks klassikalisele muusikale tegeleb Madis aktiivselt jazzmuusikaga ja täiendab end selles valdkonnas Kristjan Randalu käe all. Madis Sikk on Eesti Jazzliidu liige.

Peeter Kivistu on eesti pianist, kelle teekond pillimängu juurde algas 7-aastaselt iseseisva õppe kaudu. Tema üldhariduslik taust pärineb Tallinna Reaalkooli majandussuunalt, mille ta lõpetas 2026. aastal. Aastatel 2021–2025 täiendas ta oma oskusi pianist Sten Heinoja juhendamisel. Samuti õppis ta 2025–2026 EMTA noorteakadeemias professor Ivari Ilja klaveriklassis ning alates 2026. aastast jätkab ta klaveriõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Ivari Ilja käe all. Oma pianistlikku meisterlikkust on ta lihvinud rahvusvahelistel suvekursustel Albus, Rogosis ja Haapsalus. Nendel kursustel on teda juhendanud Hui-Ying Tawaststjerna, Dina Yoffe, Age Juurikas, Erik Tawaststjerna, Mihkel Poll, Marko Martin ja Peep Lassmann. Tema saavutuste hulka kuulub tiitel „Tallinna talent 2025“, mille ta pälvis klassikalise muusika kategoorias. Kivistu repertuaaris ja südames on olulisel kohal klaverirepertuaari suurkujud Chopin, Brahms ja Ravel. 

Sündmus on tasuta.

The Boondocks on Pärnust alguse saanud Eesti rokkbänd, kelle muusikas kohtuvad briti kitarripop, post-punk, varajane R&B ja klassikaline rock’n’roll. Jõuline ja kohati toores kitarrisaund põimub nende loomingus meloodilisuse, teravmeelsuse ja mõnusalt kulgevate groove’idega. 2012. aastal tegevust alustanud ansambel on välja andnud viis albumit ning pälvinud aastate jooksul mitmeid tunnustusi. Raadio 2 on valinud The Boondocksi aasta uueks tulijaks ja nende plaadi „How to Build a Love Bomb“ aasta albumiks, „Soup Can Pop Band“ tõi bändile aga 2022. aasta Eesti Muusikaauhindadel aasta rock-albumi tiitli.

2012. aastal ilmunud „Silver Buzz“ on bändi seni kõige ambitsioonikam ja mitmekihilisem album. Filmist ja filmimuusikast inspireeritud plaadil avardab The Boondocks oma senist kõlapilti ning teeb esmakordselt koostööd orkestriga, ühendades möödunud kümnendite mõjutused tänapäevase helikeelega.

The Boondocksi kuuluvad Villem Sarapuu (kitarr, vokaal), Hendrik Tamberg (bass, taustavokaal), Romet Mägar (kitarr, taustavokaal) ja Karl Kevad (trummid, taustavokaal).

Sündmus on tasuta.